Miks keraamika mõraneb ja keraamika valmistamine ebaõnnestub? 4 peamist põhjust

Keraamika tundub lihtne. Võtad savi ja teed vormi. Aga miks keraamika tegemine algajal tihti ebaõnnestub?

Tegelikult on materjalil väga kindlad reeglid – ja kui neid ei tea, lähevad asjad üsna kergesti valesti. Vahe tuleb kõige rohkem välja juhendamises. Kas sulle näidatakse lihtsalt ette või selgitatakse, miks savi nii käitub. Kui saad aru, mis materjaliga toimub, muutuvad ka tulemused palju kindlamaks.

Väga tihti küsitakse: miks savi praguneb, miks ese läheb ahjus katki või miks vorm muutub kõveraks. Sageli arvatakse, et probleem on materjalis või et “ahi teeb trikke” ja et ahjus toimuvadki ebaselged asjad.

Enamasti see nii ei ole. Kui oled juhendatud ja teadlik, siis saad ise protsesse juhtida.
Suurem osa ebaõnnestumisi taandub neljale asjale: savi tahkus, savi “mälu”, liitmine ja kuivamine.

---

1. Vale savi tahkus – miks savi praguneb või ei püsi vormis

Savi jätab kõik liigutused meelde. Ta kuivab, kahaneb ja käitub sõltuvalt sellest, kui pehme või tahke ta parasjagu on.

Erinevat tüüpi esemed vajavad erinevat tahkusastet.

Rahulik käitlemine on siin alus. Kui tahad teha voolavaid ja pehme joonega vorme, siis liiga tahke savi töötab sulle vastu. Savi praguneb ja murdub.

Õige tahkus kas toetab sinu ideed või teeb selle realiseerimise raskeks.

Mulle endale meeldib üsna kuiva saviga töötada, aga algaja jaoks on see ilma juhendamiseta täis ohte. Sirgete ja konkreetsete vormide jaoks ei ole aga otse pakist savi hea valik. Vorm ei püsi ja iga liigutus tekitab vajaduse midagi parandada.

Ehk lihtne reegel:
vale tahkus = võitled materjaliga kogu protsessi vältel.

Olen püüdnud ka töötubades hoida savi juba varem ette valmistatuna, et saaks valida materjali vastavalt töö iseloomule.

Millal mida kasutada:

Jääksavi: näppekausid, skulptuurid, ribatehnikas tööd, treimine

Tahendatud savileht: taldrikud, kausid, silindrid, kandilised vormid

Otse pakist lõigatud leht: deformatsioonid, voldid, pehmemad ja mängulisemad objektid

Tihti kasutame me ühel esemel eri tahkuses savi. Näiteks lehest keha ja

---

2. Savi “mälu” – miks vorm muutub ahjus

Savil on mälu. Ja päris tugev mälu. See ei talu väntsutamist.

Kui ahjust tulevad välja teistsugused asjad kui need, mis sa sinna panid – näiteks ümmargune vorm on muutunud ovaalseks või kruus ei ole enam sümmeetriline –, siis on üsna suur tõenäosus, et oled savi mälu alahinnanud.

Savi ei “unusta” seda, mida sa temaga teinud oled.

Kui rullid savi plaadiks, saab see üsna selge impulsi – püsi plaadina. Kui tahad sellest teha kaussi või silindrit, pead seda kuju korduvalt kinnistama. Siluma, suunama, meelitama. Mida tahkem savi, seda rohkem seda vaja on.

Näiteks:
Kui võtad juba üsna tahke lehe ja kergelt tõstad serva üles, siis on suur tõenäosus, et ahjust tuleb ikkagi üsna plaadi kujuline taldrik. Kui aga sama vormi korduvalt silud ja suunad, jääb kuju püsima.

Teine näide: Algaja kruusid on tihti valmistades üsna korrektsed. Ahjust tulles võivad nad olla aga veidi kandilised.

Miks?
Sest kruusi tehes oli see kord ovaal, siis teistpidi ovaal, siis silinder ja vahepeal isegi veidi lömmis. Lõpuks küll anti talle lõplik kuju, aga savi jäi “segadusse”.

Ahjus kaldub ese tagasi selle mõjutuse poole, mis oli kõige järsem.

---

3. Liitmine – kratsi pigem rohkem

Liitekohad on üks levinumaid kohti, kust asjad hiljem katki lähevad.

Sangad, servad, detailid – need ei tule lahti sellepärast, et “ahi tegi midagi”, vaid sellepärast, et liide ei olnud alguses piisavalt tugev. Liitmine ei ole lihtsalt kahe asja kokku panemine.

Lihtne reegel:
Tugev karestamine = kindel ühendus

Oluline on, et:

– pinnad oleksid korralikult kratsitud

– ühendus TUGEVALT läbi vajutada ja suruda.
– kasutaksid kas vett või saviliimi
– detailid oleksid sarnase niiskusastmega

Kui üks osa on märg ja teine kuivem, hakkavad nad kuivama erineva kiirusega. Eriti kui osad on eenduvad. Kahanemise erinevast kiirusest tekivad pinged.

Näiteks: Kruusi sang kuivab kiiremini kui kruusi keha. Kui liide ei ole tugev, annab see koht esimesena järele.

---

4. Keraamika kuivamine – peamine põhjus, miks savi praguneb

Kuivamine on koht, kus väga paljud tööd tegelikult katki lähevad. Savi kahaneb kuivades ja see peab toimuma ühtlaselt.

Kui paned kausi lauale kuivama nii, et põhi on vastu lauda ja serv jääb õhku, siis: serv kuivab kiiresti, põhi aeglaselt

Tulemuseks on pinged ja sealt edasi praod või deformatsioon. Sama kehtib ka väiksemate asjade puhul.

Näiteks:
taldrik – kui kile on peal lohakalt ja üks nurk jääb lahti, on väga suur tõenäosus, et saad kõvera taldriku.

Kui kruusid jäävad kohe ilma katteta kuivama, annavad sangad ja liitekohad tihti järele.

Olen ise siin korduvalt lohakas kuivataja olnud. Tulemuseks on katkised esemed – ja süüdistada saan ainult oma tegemata jätmist, mitte savi.

Kui sa käid kuskil töötoas, siis on ka juhendaja roll siin väga suur. Tema jääb Sinu tööd valvama ja jälgib kuivamist. Õigesti kuivatamine on sama oluline kui vormimine.

---

Mis ma selle kõigega öelda tahtsin?

Minu jaoks taandub keraamika väga suuresti neljale asjale:

– savi õige tahkus
– savi mälu arvestamine
– liitmised
– ühtlane ja rahulik kuivamine

Kui need neli asja on paigas, ei ole keraamika juhus – see muutub prognoositavaks.

Ja see hirm, et tulemus jääb “liiga korrektne” – seda ei tasu karta. Käsitsi tehtud keraamika ei ole kunagi nagu poe kaup. Ta jääb alati natuke oma nägu.

Kui Sulle tundub, et tahaks minuga pikemalt keraamikajuttu puhuda, siis tule keraamika töötuppa.