Taimetrükki katsetasin ise esimest korda siis, kui Vihasool keraamikaringis seda õpetada plaanisin. Otsisin veebist õpetusi… ideid… et millega arvestada jne. Samas – mis seal ikka otsida oli. Ega see ju pitsi või mõne muu asja peale vajutamisest erine. Igatahes tegime ringilistega taimetrükki ja sinna see teema ka minust jäi. Ei kõnetanud mind see jälg ega looduslikkus.

Kevadel tuli aga üks klient, kes soovis oma ökosõbrast teearmastajale kruusi. Mina pakkusin välja, et teeme hästi looduslähedase. Otsisin kokku nõgeseid ja kõrsi — midagi, mis kevadel juba aasalt saada oli. Seejärel vajutasin nende jäljed kruusile. Tundus, et sel korral kõnelesid taimed minuga juba ühte keelt.

Pisut aega edasi tahtis Kolga Mõis Galerii minult midagi müüki saada. Tundsin, et sealses keskkonnas ja Lahemaal üldse võiks turistidele just taimetrükiga tooted meeldida. Nõgesed hõikasid põõsastes ja igatsesid oma jälgi savisse. Ja said ka. Asjad said armsad – nii armsad, et katsetasin edasi, proovisin leida kogu sellest maailmast oma nägu ning miskit tervikut. Hetkel tunnen, et sain sellega ka hakkama. Minu nägu glasuurimine ja rütmid on ühtpidi kordumatud kuid samas korratavad.

Täna juba tundub, et taimedega “surutrükkimine” on väga vinge. Õiged taimed ja paigutused annavad tootele üheaegselt looduslähedast olemist, kuid samas jääb trükk pidulikult elegantne. Taimedest on minu erilised lemmikud nõgesed ja salveid, nende taimede korratud mustrid ning pehmed toonid ja üleminekud.

Kiika ka poodi!